Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine 2026
Iga Eesti OÜ, AS ja enamik mittetulundusühinguid peab kord aastas esitama majandusaasta aruande äriregistrile. Raamatupidamise seadus annab selleks kuus kuud pärast majandusaasta lõppu — kalendriaasta puhul 30. juuni. Tähtaja möödalaskmisel saadab äriregister meeldetuletuse, seejärel hoiatuse ja lõpuks alustab sundlõpetamise menetlust; juhatuse liikmete vastutusmärge jääb avalikku registrisse, kust pangad ja vastaspooled seda kontrollivad.
Kes peab aruande esitama ja kes mitte
Majandusaasta aruande esitavad kõik äriregistrisse kantud äriühingud: osaühingud (OÜ), aktsiaseltsid (AS), täis- ja usaldusühingud ning tulundusühistud. Sihtasutused ja mittetulundusühingud järgivad sama korda väikeste erisustega tegevusaruandes.
Peamine erand on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) — FIE majandusaasta aruannet ei esita. Selle asemel esitab isik EMTA-le vormi E 30. aprilliks. Mitteaktiivsed ja valdusettevõtjad aga peavad aruande ikka esitama — nulltegevus ei ole esitamiskohustusest vabastatud ning just esitamata «null-aruanded» moodustavad enamiku meie juurde jõudnud sundlõpetamise juhtumitest.
Tähtaeg, sisu ja suurusklass
Raamatupidamise seaduse §14 kohaselt tuleb aruanne esitada kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Enamik Eesti OÜ-sid kasutab kalendriaastat, mistõttu tegelik tähtaeg on igal aastal 30. juuni. Põhikirjaga võib valida muu majandusaasta; kuuekuune reegel kehtib siis samamoodi.
Aruande sisu sõltub suurusklassist. Mikroettevõtja (varad ≤ 175 000 €, müügitulu ≤ 50 000 €, üks osanik-juhatuse liige ja puuduvad lisakohustised) esitab lihtsustatud bilansi ja kasumiaruande. Väikeettevõtja esitab lühendatud aruande. Keskmine ja suur ettevõtja esitab täieliku paketi — bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutused, lisad — ning tegevusaruande ja auditikohustuse korral vandeaudiitori arvamuse. Aruanne esitatakse elektrooniliselt rik.ee portaalis XBRL taksonoomias.
Kuidas meie aruande korraldame
Tsükkel algab jaanuaris: sulgeme raamatupidamise teie tarkvaras (Merit, 1C, Xero või meie keskkond), teeme pangakontode vastavusse viimise, koostame bilansi ja märtsis-aprillis esitatava eelnõu. Koostame tegevusaruande, arvutame suurusklassi ja auditikohustuse künnised, valmistame ette kasumi jaotamise ettepaneku osanike otsuseks ning suuname paketi rik.ee kaudu juhatuse liikme allkirjale. Esitame aruande hulga aega enne 30. juunit — mitte viimasel päeval, kui portaal koormuse all aeglustub.
Kui tuled hiljaks, esitame ikkagi: kõigepealt möödunud aruande, siis osanike otsuse, seejärel tasume äriregistri trahvi. Korraldame ka sundlõpetatud ettevõtte taastamise, kui see tee veel avatud on.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ka passiivne OÜ peab aruande esitama? Jah — nulltegevusega OÜ esitab nullbilansi ja nullkasumiaruande. Esitamata jätmine käivitab mõne kuu jooksul äriregistri hoiatuse ja viib lõpuks sundlõpetamiseni; juhatuse liikmed märgistatakse avalikult.
Mis juhtub, kui jätame 30. juuni täitmata? Äriregister saadab meeldetuletuse, seejärel ametliku hoiatuse lõpliku tähtajaga ja alustab siis sundlõpetamise menetlust. Juhatuse liikmed kantakse vastutusregistrisse, mida pangad kontrollivad. Tagantjärele esitamine staatuse taastab, mida kiiremini seda parem.
Kas ma saan aruande rik.ee kaudu ise esitada? Juriidiliselt jah — iga ID-kaardi või e-residendi kaardiga juhatuse liige saab sisse logida ja esitada. Praktikas komistavad ise-esitajad XBRL taksonoomia, suurusklassi arvutuse, auditivabastuse künnise ja kasumi jaotamise ettepaneku peal. Meie valmistame paketi ette, teie allkirjastate.