Piiriülene maksustamine Eesti OÜ-le — mitteresidendist omanik, lepingud ja sisukus
Mitteresidendist omaniku või Balti valdusstruktuuri all olev Eesti OÜ asub kolme maksusüsteemi ristumiskohas: Eesti 0%-jaotamata / 22%-jaotatud tulumaks, omaniku residendiriigi maks ja vahel asuvad ELi direktiivid või kahepoolsed lepingud. Sisukuse, dividendivoo ja residentsusreeglite õige paika panemine on erinevus ühekordse Eesti maksu ja ootamatu teise maksu (Lätis, Leedus või kolmandas riigis) vahel.
Eesti tulumaks mitteresidendist omanikuga OÜ-l
OÜ maksustatakse ühtemoodi, sõltumata UBO residentsusest: jaotamata kasum 0%, ning ainult jaotatud kasum — dividendid, erisoodustused, ettevõtlusega mitteseotud kulud, käsitletavad jaotused — vallandab 22/78 tulumaksu (määr kehtib alates 2025; varasem regulaarne 14/86 dividendimäär on kaotatud). EMTA avaldab määra ja deklareerimise korda juriidilise isiku tulumaksu lehel.
Mitteresidendist omanik ei muuda maksustamise hetke. Küll aga mõjutab see sisukuse ja kinnipeetava maksu analüüsi — vt allpool. Pank või EMI küsib ikkagi UBO passi ja registreeritud aadressi; postkasti-äri lükatakse AML reeglite alusel enamikus pankades tagasi.
Lepingulised dividendid, ema-tütarettevõtte direktiiv ja kinnipeetav maks
Eesti ei kohalda mitteresidendist aktsionärile eraldi dividendi kinnipeetavat maksu — 22/78 maks võetakse ettevõtte, mitte saaja tasemel. Omaniku riik otsustab seejärel oma osa — tavaliselt tasaarvelduse või osaluse vabastuse kaudu. ELi emaettevõttele (≥10% osalus ≥2 aastat) kaotab ema-tütarettevõtte direktiiv (2011/96/EL) reeglina teise maksukihi.
Kui UBO on eraisik Lätis või Leedus, jaotavad EE-LV ja EE-LT topeltmaksustamise vältimise lepingud dividendide maksustamisõigused ja tavaliselt nõuavad residentsuse tõendi esitamist. Paberite puudumine on kõige sagedasem topeltmaksu põhjus, mida me mitteresidendist klientidel tagantjärele lahti harutame.
Sisukus, residentsusjaotus ja OECD BEPS 2.0
OÜ, mille ainus jälg Eestis on e-residendi kaart, on ohumärk. OECD BEPS reeglite ja Eesti maksukorralduse seaduse järgi võib ettevõtte ümber klassifitseerida välisriigi residendiks, kui tegelik juhtimine toimub väljaspool Eestit. Praktikas sisukus: Eesti resident juhatuses või kohalik teenusepakkuja, Eestis allkirjastatud juhatuse protokollid, arvelduskonto Eestis, Eesti raamatupidamine ja tõeline majandustegevus.
Piiriülene palgaarvestus lisab teise mõõtme: UBO, kes töötab iga päev Riiast või Vilniusest, võib luua selles riigis püsiva tegevuskoha ja tõmmata osa OÜ kasumist Eesti korrast välja. Kaardistame juhtimispäevad, lepingute allkirjastamise koha ja kliendisuhtluse enne struktuuri käivitamist, mitte pärast esimest maksuteadet.